Wang Wei (王维, u 699–761) oli Hiina Tangi dünastia ajast üks silmapaistvamaid luuletajaid, maalikunstnikke ja muusikuid. Teda peetakse üheks Hiina klassikalise looduse- ja meditatsioonilüürika suurkujuks. Elu ja taust: Sündis jõukasse perekonda tänapäeva Shanxi provintsis. Sooritas noorelt riigiametniku eksamid ja töötas õukonnas ametnikuna. An Lushani mässu (755–763) ajal sattus poliitilistesse raskustesse, kuid jätkas hiljem teenistust. Oli sügavalt mõjutatud chan–budismist, mis kujundas tema maailmavaadet ja loomingut.

Wang Wei luule on tuntud: vaikse, rahuliku ja meditatiivse tooni poolest, looduspildid nagu mäed, jõed, bambus, udu kasutamine, lihtne, kuid sügav väljenduslaad. Teda nimetatakse ka “luuletajast maalijaks”, sest tema värsid loovad väga visuaalseid maastikke. Maalikunstis peetakse teda Hiina üheks maastikumaali (shan shui ) varajaseks meistriks. Talle omistatakse nn „tindipesu” (ink wash) stiili arendamine. Kahjuks pole tema originaalteoseid säilinud, olemas on hilisemad koopiad ja temast inspireeritud tööd. Wang Wei oli ka osav muusik, eriti qin’i (traditsiooniline keelpill) mängija. Ta oli üks “Tangi kuldajastu” suurest kolmest luuletajast, koos Li Bo ja Du Fu’ga. Tema looming ühendab luule, maalikunsti ja mõtluse. Tema stiil mõjutas sajandeid Hiina ja ka Jaapani zen -kultuuri. Siin raamtus on traditsioonilisest hiina keelest tõlgitud 84 luuletust. Tõlge on sõnasõnaline otsetõlge, mis annab justkui piirjooned ja chan -meelsuse lugejale avatuna.