Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aeg“ kaheksandat artiklikogumikku „Sõnade tähendus“ võiks käsitada sissejuhatusena laiemasse teemasse – eestikeelsete mõistete kujunemine ja muutumine ajas.

Paljudel eestikeelsetel mõistetel on algselt olnud religioosne tähendus. Ka sõna „tähendus“ on meie keelde jõudnud Piibli tõlkimise käigus, selgub Kristiina Rossi artiklist. Nagu ka Annika Vihti ja Axel Jagau artiklis käsitletud mõiste „meeleparandus“. Külli Prillop kirjutab naissugu väljendavate sõnade tõlkeprobleemi lahendamisest eesti kirjakeeles. Kokandus- ja tervishoiualaste sõnade päritolu kajastavad Inna Põltsam-Jürjo ja Ave Mattheuse uurimused. Nicolas Lotman vaatleb sõna „vili“ kasutust erinevates kontekstides. Tiiu Reimo ja Ilmar Vaaro artiklitest ilmneb, et terminil „eestikeelne raamat“ võib olla ka praktiline tähendus.