Giovanni Verga romaan „Perekond Malavoglia“ on Itaalia verismi tippteos, mis kujutas tegelikkust, eriti alamklasside elu, objektiivselt. Toes jutustab Sitsiilia kalurikülas Aci Trezzas elava Malavogliate pere traagilise loo. Perekonnapea, vanaperemees ’Ntoni, püüab parandada pere majanduslikku seisu, investeerides riskantsesse lupiiniubade veosesse. Kui aga paat koos kauba ja pereisaga tormis hukkub, käivitab see sündmuste ahela, mis viib pere aeglase, kuid vääramatu allakäiguni. See on lugu nende võitlusest võlgade, loodusjõudude, saatuse ja kaasajastuva maailma surve vastu.

Giovanni Verga (1840–1922) oli itaalia kirjanik, tähtsamaid verismi esindajaid. Ta kujutas oma teostes kodusaare Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia talupoegade, kalurite ning provintsilinnade elu. Verga loomingus põimub realistlik ühiskonnakriitika naturalismi, eriti Émile Zola mõjuga.

Verga õppis Catania ülikoolis õigusteadust, kuid kasutas isalt saadud õpperaha oma esimese raamatu „I Carbonari della Montagna“ avaldamiseks. Verga kirjutas algselt ajaloolisi romaane. Oma esimesed teosed kirjutas ta Sitsiilias, kust kolis 1869. aastal Firenzesse ja hiljem Milanosse, kus lõi suurema osa oma loomingust. Alates 1874. aastast kirjutas ta linnaarmastuslugude asemel Sitsiilia vaeste elust ja püüdles oma kirjutistes objektiivsuse poole. Siin esindab ta Itaalia verismi selle kõige tüüpilisemal kujul.

Verga kuulsaim teos on lühijutt „Cavalleria rusticana“ („Talupoja au“) kogumikus „Vita dei campi“ („Maaelu“). Pietro Mascagni komponeeris selle põhjal ooperi „Talupoja au“ (esmalavastus 1890). Eesti keeles on Vergalt ilmunud novellikogu „Talupoja au“ (1993).