Andri Baburini teos „Henriku pärand“ käsitleb Henriku Liivimaa kroonikas ja Liivimaa vanemas riimkroonikas kirjeldatud sündmuste tõlgendamist. Need kroonikad on Eesti ajaloo tüvitekstid, millel suuresti põhineb arusaam Eestis 13. sajandil toimunud sõjalistest sündmustest.