Huno Rätsep: Paul Ariste eesti keele uurijana. Heino Ahven: Paul Ariste ja Emakeele Selts. Silvia Laul: Kas lõunaeesti murdealade kujunemine on arheoloogiliselt jälgitav. Mari Must: Märkmeid kirderannikumurde noomeni morfoloogiast. Helmi Neetar: Keelekilluke saartelt: käehakatus, käehakati, käehake. Aino Valmet: Noomeni mitmusevormid J. Gutslaffi grammatikas. Mati Hint: Eesti mitmusetüübid keeletüpoloogilisest seisukohast. Rudolf Karelson: Märkmeid eesti prolatiivsete kaassõnade kohta. 4 Asta V e s k i — Murdesõnade kasutamine oskussõnadena 20. sajandi I poolel. 69 Feliks Vakk: Mine potilaadale. Paul Kokla: — məla- ja šəla-sufiksilised verbivormid mari keeles. Anu-Reet Hausenberg: Sürjalaste nimest. Ago Künnap: Sölkupi qum ’inimene, mees’. Lembit Vaba: Haruldusi läti keelest. Ruth Mirov: «Hobusemäng» Setus ja mujal. Kristi Salve: «Mesilaste toomisest» ja setu rahvalaulude ühest struktuuritüübist. Pille Kippar: Vadja muinasjutu viimane aastasada. Mall Hiiemäe: Läänemeresoome rahvaste maahingusepäevast. Uku Masing: Laen, uuslooming või relikt? MEMUAARILIST. RichardViida1epp: Meie esimene ekspeditsioon. Richard Ritsing: Paul Ariste osa eesti muusikas. Liis Raud: Meenutusi ja arvamusi Paul Aristest. Paula Palmeos: Kaks päikesepaistelist suve Hiiumaal. Linda Treiman — Igapäevakillukesi ristteedelt Paul Aristega. Hans Jürman: Mälupilte Paul Aristest. Eduard Vääri: Kordumatu Ariste. Tõnu Karma: Vahejuhtum Riia—Vindavi reisirongis. Eduard Leppik: Kilde Paul Ariste pedagoogikujust. RINGVAATES: Richard Viidalepp ja mängude kogumine ERA-s, Hilda Jõulmaa 80. Henn Saari 60, Tõnu Karma 60, Eduard Leppik 60; nekroloogid: Helmi Viires, Henno Meriste, Theodor Saar, Marta Mäesalu, Arkadi Reigo.