1798. aastal alustas Napoleon Bonaparte 35 000 sõduriga sõjakäiku Egiptuse vallutamiseks. Kuigi see ettevõtmine osutus nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt katastroofiks, avaldas see siiski sügavat ja püsivat mõju, tuues päevavalgele ühe salapärase ja unustatud tsivilisatsiooni hiilguse.

Napoleoni laevadel oli lisaks sõduritele ka umbes 500 teadlast, uurijat ja kunstnikku, kelle ülesanne oli uurida maad ja selle kombeid. Läbi sõjast räsitud Lõuna-Egiptuse rännates ning taludes lämmatavat kuumust alustasid nad esimest suurt uurimisretke piirkonda, mis oli tollal eurooplastele peaaegu tundmatu.

Nad avastasid Teeba lähedalt Kuningaoru. Nad leidsid Rosetta kivi, mille lahtimõtestamine võimaldas teadlastel lugeda hieroglüüfe. Nende ühine töö kulmineerus üheks kõige ambitsioonikamaks ja põhjalikumaks teoseks, mis eales avaldatud: Description de l’Égypte — kümnes köites, 837 vasegravüüri ja enam kui 3000 joonistusega.