Üldine surevus ägedatesse mürgistustesse moodustab kogu surevusest alla 1%. Seega on

mürgistuste käsitlemisel üheks olulisemaks aspektiks nende patsientide tuvastamine, kellel on

tõsiste komplikatsioonide tekkimise risk ning kelle puhul saadaks gastrointestinaalse

dekontaminatsiooni, antidootide manustamise ja teiste ravimeetmete rakendamisest maksimaalset

kasu.

Paljude mürgistuste puhul võib ainsaks elupäästavaks vahendiks osutuda õigeaegne antidoodi

manustamine. Paraku on aga mitmeid antidoote, mille kasutamise kohta puudub klinitsistidel

piisav praktiline kogemus ning ka meditsiinialasest kirjandusest leitav informatsioon võib olla

kohati vastukäiv ning segadust tekitav. Antud käsiraamat annab lühiülevaate olulisematest ägedate

mürgistuste ravis kasutatavatest antidootidest, nende manustamise näidustustest,

vastunäidustustest ja annustamisest.